Ja ongi käes - tere 2011, tere euro!

Ilutulestike ja esimeste pidulike sularahaautomaatide tehingute saatel võttis Eestimaa vastu 2011. aasta, jättes ühtlasi hüvasti armsaks saanud krooniga ja tervitades kauaoodatud, aga esialgu veel pisut võõrast euroraha.
"See on väike summa eurotsooni jaoks, aga see on suur samm Eesti jaoks," teatas peaminister Andrus Ansip intervjuus Eesti Televisioonile, kui oli Tallinnas Estonia teatri juures üles seatud sularahaautomaadis oma pangakaardiga välja võtnud esimesed 20 eurot.
Ansipi selja taga lookles esimeste eurorahatähtede väljavõtmiseks ka pikk järjekord, samal ajal, kui viimased hilinenud ilutulestikuraketid pealinna kohal kõmisesid. Ansipi järel saabus Siim Kallase, siis Andres Lipstoki kord, lipsumeeste järel ootasid oma järjekorda ka lihtrahvas.
Kuigi 2011. aasta läheb igavesti Eesti ajalukku kui eurole kasutuselevõtu aeg, ei too see aasta meile sugugi vaid uut raha. Tähelepanuväärsematest sündmustest teeb 2011. aasta Tallinnast Euroopa kultuuripealinna, toob 6. märtsi parlamendivalimiste järel Eestile uue Riigikogu koosseisu ning juuli algul Tallinna Lauluväljakule noorte laulu- ja tantsupeo. Ning sellega alanud aasta kirevad sündmused loomulikult ei piirdu.
Head uut aastat!

Fännid on Kerli solvamise pärast kõmublogija peale maruvihased.

Paljud eestlased ja teised Kerli Kõivu fännid on suhtlusportaalis Facebook Ameerikas resideeruva Eesti lauljanna eest sõna võtnud ning kõmublogija Perez Hiltoni seinale solvanguid kirjutanud.
Paari aasta eest süüdistas väidetavalt Lady Gaga Kerlit oma imago jälgimises, tegelikult matkis aga just Gaga meie noorukest tähte Kerlit.
Nüüd, mil Kerli on valmis saanud oma uue video loole "Army Of Love", siunas kõmublogija ja Lady Gaga sõber Perez Hilton oma Facebooki seinal Kerlit. "See on täielik nali. Läbikukkumine!" kirjutas ta.
Kerli aga lohutas oma fänne sellega, et Perez on Gaga sõber ja teda ei huvita, mida mees tema tegemistest arvab.
"Perez jääbki mind vihkama, sest ta on Gaga parim sõber. Tore siiski, et ta mu video postitas..." kommenteeris Kerli. "Mind ei huvita, mida ta arvab," lisas ta ja tänas fänne toetuse eest.
Nüüd on aga Kerli fännid Perezi seina täis "sodinud", sest paljud leiavad, et mees on Kerlile liiga teinud.
Fännid kiidavad, et erinevalt Lady Gagast on Kerli teinud suurema osa oma lugudest ning ka videotest ise. "ady Gaga ei saa talle lähedalegi!" kirjutavad fännid.
Mida arvate teie, kas Kerli on parem ja andekam kui Lady Gaga?

Kuidas harjub rahvas uute hindadega?

Eesti kuulub teist päeva maailma suuruselt teise majandustsooni, kus koos üht ja sama valuutat kasutab koos meiega 327 miljonit inimest. Üleminek eurole kulges asjaomaste instantside kinnitusel tõrgeteta, maksed kauplustes toimivad ja sularahaautomaadid annavad eurosid välja.
Aastalõpu viimastel päevadel natuke langenud kütusehinnad tõusid aga euro tulekuga taas – umbes 3 eurosendi ehk umbes 45 kroonisendi võrra liitri kohta.
"Oli 18.40 Nestes, nüüd on juba 18.78. Aga ega ette ei jõua ära tankida," täheldas üks meeskodanik "TV3 uudiste" reporteriga vesteldes.
Uute hindadega tuleb enam pead murda aga toidupoes. Arvamusi kehtima hakanud eurode kohta jagus seinast seina.
"Vahet pole. Niikuinii võetakse meilt rohkem. Ükskõik, minu jaoks pole see nii hull," ütles üks vene keelt kõnelev härra uudistesaatele.
"Kui raha on, siis on head nii kroonid kui eurod," arvas teine küsitle

Püha lehm vahetas ülisoodsa kursiga raha.

Täna lõuna ajal toodi Vabaduse väljakule Püha lehm, kelle keresse võisid soovijad lasta ühekroonise mündi ja saada looma saba alt vastu üheeurose.

REKLAAM

Juba pool tundi varem ilmusid väljakule nii ühe- kui mitmekaupa pealtnäha sihitult uitavad inimesed. Valdavalt vanemaealised, aga oli ka väikeste lastega emasid-isasid ning teismelisi.
Huvilised tulid, keksisid jalalt jalale ja läksid vahepeal kusagile sooja. Platsil viibijate jutukatketest kostis alatasa sõna «lehm». «Ei tea kas see on päris lehm või on järgi tehtud,» arutas vanem paar.
«See kõik on kena küll, aga tulin siia tegelikult lehma vaatama,» teatas keskealine daam usukuulutajale, kes talle ohtra ilukõne abil vaimulikku kirjandust üritas müüa.
Lõpuks jõudis väljaku kõrvale parklasse auto, mille järelkäru peal seisiski elusuuruses lehmakuju. Mitu meest asisid sellest kinni ja tassisid ta platsile. «Selle lehma sees küll eurosid ei ole, muidu nad ei jõuaks ju seda tassida,» arvas autoriteetne meeshääl rahva hulgast.
Lehma jalgade alla laotati punane palakas ja üks korraldajatest ronis peadpidi looma sisemusse rahavahetusmasinat käivitama. Paraku oli TTÜ Biorobootika Keskuse teadurite ja meediakunstnike ehitatud eesti kroone eurodeks vahetav robotlehm transportimisel nii palju raputada saanud, et õrn automaatika hakkas streikima.
Pärast mitut katset tundus, et asi hakkas lõpuks ometi toimima. Ja siis lõi kohe välja inimlik ahnus. Hoolimata korraldajate palvest lasta lehma sisse üks münt korraga, lasti neid ikka mitme kaupa, lootuses üks-ühele vahetuskursiga võimalikult palju teenida.
Pärast pikka ootamist sai üks inimene lehma saba alt esimese euro kätte, siis teine. Ja siis läks asi inetuks. «Ma lasksin kaks krooni sisse, andke mulle nüüd kaks eurot!» pistis üks noormees kisama. «See pole aus, te petate siin inimesi,» süüdistas ta ning ei tahtnud kuuldagi juttu sellest, et ka kaks krooni ühe euro eest on enneolematult soodne vahetuskurss.
«Ega need pole ehtsad. Need on suveniirrahad. Niisama on ilus vaadata küll, aga ega poes nende eest midagi osta ei saa,» hoiatas üks kõikteadja. Selle jutu lükkas ümber aga pensionieas Ülo. «Näete, sain kätte! Täitsa ehtne!» demonstreeris ta kõigile üheeurost münti.
Enamik inimesi suhtus asjasse mõistvalt ning rahavahetus kulges sujuvalt. Paraku käis see nii, et kroonid lasti küll lehma sisse, kuid eurod ei tulnud välja mitte lehma taguotsast, vaid ühe organisaatori taskust. Nimelt ei suudetudki robotlehma tööle panna, aga kuna inimesed olid külma ilmaga kohale tulnud, siis ei tahetud nende ootusi petta ja niimoodi kestiski ülisoodne rahavahetus enam kui tund aega.
Rikki läinud robotlehm loodetakse peatselt korda teha ning järgmisel korral peaks seda näha saama 4. jaanuaril Tammsaare pargis.

Tallinna ühissõidukite id-pileti süsteem läheb väljavahetamisele.

Mitu aastat Tallinna ühistranspordi uhkuseks olnud id-pileti süsteem läheb lähiaastatel väljavahetamisele, sest see on hakanud takistama ühistranspordisüsteemi arendamist.

REKLAAM

Tallinna Trammi- ja Trollikoondise esimehe Toomas Sepa sõnul on id-piletil nii häid kui halbu omadusi. « Kuna ID-kaart on isikustatud ja riik tagab selle turvalisuses, siis pole Tallinnas ID-pileti võltsimiste probleemi. Samuti saab id-piletite müügiandmete järgi teha statistikat selle kohta, kas sõitjad on mees- või naissoost, kus nad elavad ja missuguseid pileteid nad ostavad,» rääkis Sepp.
Sellega aga id-pileti head omadused piirduvadki. Küll aga on id-piletil üks oluline puudus. «Id-piletisüsteemi viga on see, et meil puudub ülevaade reiside arvu kohta. Kui inimesel on näiteks id-kaardi baasil kuupilet, siis ei oska mitte keegi öelda, mitu korda ja missugustel marsruutidel see inimene kuu aja jooksul ühissõidukis sõidab,» selgitas Sepp.
Id-piletite järgi pole võimalik kindlaks teha, missugustele liinidele tuleks suunata rohkem ühissõidukeid. Või millisesse ühistranspordiliiki tuleks rohkem investeerida. « Sellepärast meil käivadki siin sellised vaidlused, kus ükskord tahetakse likvideerida tramme, teinekord trolle. Meil lihtsalt pole asjast ülevaadet,» ütles Sepp.
Seetõttu plaanibki Tallinna transpordiamet lähiaastatel id-piletisüsteemist loobuda ning võtta kasutusele umbes samasuguse kontaktivaba kaardiga piletisüsteemi, nagu on kasutusel Riias.
«Lätis on kõige kallim ja moodsam kontaktivaba süsteem, kus pilet tuleb valideerida. Inimene läheb ühissõidukisse ja tõmbab lihtsalt oma kaardi validaatori eest läbi ja kõik andmed fikseeritakse. Siis on täpselt teada, mitu reisi ühe perioodikaardi omanik teeb. Meie id-pileti süsteem võib muidu olla ju suurepärane, aga ühistranspordi arendamise seisukohalt ta ei ole kõige parem variant,» nentis Sepp.
Lätlaste E-talonsi kaarte saab laadida nii internetipangas kui müügikioskis. Osad kaardid on nimelised, osad aga anonüümsed, nii et neid saab teisele isikule edasi anda. Alates 1. maist 2009 toimub Riia ühissõidukites ainult elektrooniline arveldamine. Ühissõidukijuhi käest saab osta ka ühe korra paberpileteid, kuid nende hind on e-piletite omast märgatavalt kallim.

Kurikamõrvas süüdistatavat ähvardab kuni eluaegne vangistus.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse nn kurikamõrva kriminaalasja, milles süüdistatakse 28-aastast Vjatšeslav Bajukki mõrvas ja mitmes muus kuriteos. Süüdimõistmisel ähvardab meest kuni eluaegne vangistus.

REKLAAM

Bajukki süüdistatakse selles, et ta ründas mullu 23. novembri hommikul Tallinnas Snelli tiigi läheduses kaht naist ning peksis neid kurikaga. Seejärel põgenes süüdistatav sündmuskohalt. Üks kannatanutest, EMHI sünoptik, 34-aastane Krista Odakivi, suri saadud vigastustesse mõned päevad hiljem haiglas.

Samuti süüdistatakse Bajukki selle aasta jaanuaris Harjumaal toime pandud vägistamises ning juunis Tallinnas sõiduauto alkoholijoobes juhtimises.

Politsei tabas süüdistatava augusti lõpus ning prokuratuuri taotlusel võttis kohus ta vahi alla.
Bajukile on esitatud süüdistus karistusseadustiku mõrva ja mõrvakatset, vägistamist ning auto alkoholijoobes juhtimist käsitlevate paragrahvide järgi. Selliste kuritegude eest on isikut võimalik karistada 8-20-aastase või eluaegse vangistusega.
«Kindlasti tegi süüdistatava tabamise keerulisemaks asjaolu, et tal puudusid varasemad kokkupuuted politseiga ning seos ohvritega. Samuti ei olnud tema elukommetes midagi sellist, mis võiks nii julma kuriteo toimepanemisele viidata,» märkis Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik.

Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Raul Koppelmaa sõnul ei tule taolisi kuritegusid sageli ette, millega saaks Snelli tiigi läheduses toime pandud jõhkrat mõrva ja mõrvakatset kõrvutada. Kriminaalasja eeluurimine hõlmas politseitöö erinevaid valdkondi.

Koppelmaa kinnitusel olid süüdistatava isikuni jõudmisel olulised nii korrakaitsepolitsei töö, kriminalistide poolt erinevate tõendite kogumine, kabinetis toimunud kogutud teabe analüüsimine kui ka uurimisversioonide püstitamine ja nende kontrollimine.
«Tohutu informatsiooni hulga läbitöötamine võttis palju aega seni, kuni isikute ring hakkas sulguma. Selle aasta suveks jõudsime kahe peamise kahtlusaluseni, kellest üks osutus õigeks.»

Seaduste eiramine turu rajamisel maksis 80 000 krooni.

Ametnikud kirjutasid Kristiine turu rajajale ebaseadusliku ehitustegevuse eest välja kokku 81 000 krooni eest trahve, mis ei takistanud turu ehitamise lõpule viimist.

REKLAAM

See selgus abilinnapea Taavi Aasa vastusest linnavolinik Tarmo Kruusimäe esitatud arupärimisele. «Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialist tegi 28. septembril ehitusseaduse alusel ehitusettevõtjale OÜ-le Luxvol ettekirjutuse peatada kohe ehitustööd Kotkapoja 2b kinnistul kuni ehitusloa saamiseni ning määras ettekirjutuse mittetäitmise eest sunniraha 70 000 krooni,» teatas abilinnapea.
«Munitsipaalpolitsei amet algatas 17. septembril 2010 väärteomenetluse ja on turu haldajat trahvinud 10 000 krooniga ebaseadusliku ehitustegevuse eest. Lisaks on munitsipaalpolitsei määranud ehitajale haldusmenetluses trahvi tuhat krooni heakorranõuete eiramise eest,» vastas Aas Kruusimäe küsimusele mupo menetluse tulemuste kohta.
Seaduserikkumistele Kristiine turu rajamisel juhtis tähelepanu ka Harju maavanem Ülle Rajasalu. Linnavalitsus teatas, et Rajasalu nõudmised on arusaamatud ning seetõttu pole neid võimalik täita. Selle peale pöördus maavanem kohtu poole, kuid kohus hakkab turu temaatikat arutama kõige varem tuleva aasta märtsis.