Riigikogu esimees Ene Ergma ütles oma uusaastapöördumises, et euro kasutusele võtmine tugevdab turvalisust.
«Eurot kasutavate riikide perre astumise järel on Eesti üks tugevamini lõimunud riike maailmas. Pole palju maid, mis kuuluvad NATOsse ja Euroopa Liitu ning on Schengeni leppega liitumise kaudu osa Euroopa Liidu piirideta tsoonist,» ütles Ergma.
Ergma sõnul tähendab tugevam seotus rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. «Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda lisaks tänasele ka homsele päevale,» ütles Ergma.
«Kui vaadata tagasi riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis saab seda võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele maandusime,» meenutas Ergma.
Ergma tunnustab XI riigikogu, kes suutis võtta vastu raskeid ja valusaid otsuseid. «Tunnustan valitsust, kes esmakordselt meie ajaloos valimistest valimisteni vastu pidas ja kindlalt riigitüüri hoidis.»
Ergma tuletas meelde, et valime märtsis uue riigikogu. «Ma näen juba tõusmas uut optimismilainet – valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida pole isegi veel teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik võlgu,» ütles Ergma.
«Vastutustundega riigi rahaasjadesse suhtumisele vastandatakse Eestis täna raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid ka avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes pole veel sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma,» selgitas Ergma.
Ergma sõnul maksavad 580 000 töötavat inimest riigikassasse makse ja kannavad nii ka töötute ja abivajajate koormat. «Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi konkurentsivõime ja toimiv majandus.»
Ergma ennustab, et märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. «Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua suurema lisaväärusega tooteid.»
«Selleks on vaja piisavate oskuste ja teadmistega haritud inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui ka vanematele südamele panna seda, et kahekümne esimene sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis eelmisel sajandil,» ütles Ergma.
Ergma sõnul tähendab tugevam seotus rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. «Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda lisaks tänasele ka homsele päevale,» ütles Ergma.
«Kui vaadata tagasi riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis saab seda võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele maandusime,» meenutas Ergma.
Ergma tunnustab XI riigikogu, kes suutis võtta vastu raskeid ja valusaid otsuseid. «Tunnustan valitsust, kes esmakordselt meie ajaloos valimistest valimisteni vastu pidas ja kindlalt riigitüüri hoidis.»
Ergma tuletas meelde, et valime märtsis uue riigikogu. «Ma näen juba tõusmas uut optimismilainet – valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida pole isegi veel teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik võlgu,» ütles Ergma.
«Vastutustundega riigi rahaasjadesse suhtumisele vastandatakse Eestis täna raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid ka avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes pole veel sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma,» selgitas Ergma.
Ergma sõnul maksavad 580 000 töötavat inimest riigikassasse makse ja kannavad nii ka töötute ja abivajajate koormat. «Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi konkurentsivõime ja toimiv majandus.»
Ergma ennustab, et märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. «Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua suurema lisaväärusega tooteid.»
«Selleks on vaja piisavate oskuste ja teadmistega haritud inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui ka vanematele südamele panna seda, et kahekümne esimene sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis eelmisel sajandil,» ütles Ergma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar