Ilutulestike ja esimeste pidulike sularahaautomaatide tehingute saatel võttis Eestimaa vastu 2011. aasta, jättes ühtlasi hüvasti armsaks saanud krooniga ja tervitades kauaoodatud, aga esialgu veel pisut võõrast euroraha.
"See on väike summa eurotsooni jaoks, aga see on suur samm Eesti jaoks," teatas peaminister Andrus Ansip intervjuus Eesti Televisioonile, kui oli Tallinnas Estonia teatri juures üles seatud sularahaautomaadis oma pangakaardiga välja võtnud esimesed 20 eurot.
Ansipi selja taga lookles esimeste eurorahatähtede väljavõtmiseks ka pikk järjekord, samal ajal, kui viimased hilinenud ilutulestikuraketid pealinna kohal kõmisesid. Ansipi järel saabus Siim Kallase, siis Andres Lipstoki kord, lipsumeeste järel ootasid oma järjekorda ka lihtrahvas.
Kuigi 2011. aasta läheb igavesti Eesti ajalukku kui eurole kasutuselevõtu aeg, ei too see aasta meile sugugi vaid uut raha. Tähelepanuväärsematest sündmustest teeb 2011. aasta Tallinnast Euroopa kultuuripealinna, toob 6. märtsi parlamendivalimiste järel Eestile uue Riigikogu koosseisu ning juuli algul Tallinna Lauluväljakule noorte laulu- ja tantsupeo. Ning sellega alanud aasta kirevad sündmused loomulikult ei piirdu.
Head uut aastat!
pühapäev, 2. jaanuar 2011
Fännid on Kerli solvamise pärast kõmublogija peale maruvihased.
Paljud eestlased ja teised Kerli Kõivu fännid on suhtlusportaalis Facebook Ameerikas resideeruva Eesti lauljanna eest sõna võtnud ning kõmublogija Perez Hiltoni seinale solvanguid kirjutanud.
Paari aasta eest süüdistas väidetavalt Lady Gaga Kerlit oma imago jälgimises, tegelikult matkis aga just Gaga meie noorukest tähte Kerlit.
Nüüd, mil Kerli on valmis saanud oma uue video loole "Army Of Love", siunas kõmublogija ja Lady Gaga sõber Perez Hilton oma Facebooki seinal Kerlit. "See on täielik nali. Läbikukkumine!" kirjutas ta.
Kerli aga lohutas oma fänne sellega, et Perez on Gaga sõber ja teda ei huvita, mida mees tema tegemistest arvab.
"Perez jääbki mind vihkama, sest ta on Gaga parim sõber. Tore siiski, et ta mu video postitas..." kommenteeris Kerli. "Mind ei huvita, mida ta arvab," lisas ta ja tänas fänne toetuse eest.
Nüüd on aga Kerli fännid Perezi seina täis "sodinud", sest paljud leiavad, et mees on Kerlile liiga teinud.
Fännid kiidavad, et erinevalt Lady Gagast on Kerli teinud suurema osa oma lugudest ning ka videotest ise. "ady Gaga ei saa talle lähedalegi!" kirjutavad fännid.
Mida arvate teie, kas Kerli on parem ja andekam kui Lady Gaga?
Paari aasta eest süüdistas väidetavalt Lady Gaga Kerlit oma imago jälgimises, tegelikult matkis aga just Gaga meie noorukest tähte Kerlit.
Nüüd, mil Kerli on valmis saanud oma uue video loole "Army Of Love", siunas kõmublogija ja Lady Gaga sõber Perez Hilton oma Facebooki seinal Kerlit. "See on täielik nali. Läbikukkumine!" kirjutas ta.
Kerli aga lohutas oma fänne sellega, et Perez on Gaga sõber ja teda ei huvita, mida mees tema tegemistest arvab.
"Perez jääbki mind vihkama, sest ta on Gaga parim sõber. Tore siiski, et ta mu video postitas..." kommenteeris Kerli. "Mind ei huvita, mida ta arvab," lisas ta ja tänas fänne toetuse eest.
Nüüd on aga Kerli fännid Perezi seina täis "sodinud", sest paljud leiavad, et mees on Kerlile liiga teinud.
Fännid kiidavad, et erinevalt Lady Gagast on Kerli teinud suurema osa oma lugudest ning ka videotest ise. "ady Gaga ei saa talle lähedalegi!" kirjutavad fännid.
Mida arvate teie, kas Kerli on parem ja andekam kui Lady Gaga?
Kuidas harjub rahvas uute hindadega?
Eesti kuulub teist päeva maailma suuruselt teise majandustsooni, kus koos üht ja sama valuutat kasutab koos meiega 327 miljonit inimest. Üleminek eurole kulges asjaomaste instantside kinnitusel tõrgeteta, maksed kauplustes toimivad ja sularahaautomaadid annavad eurosid välja.
Aastalõpu viimastel päevadel natuke langenud kütusehinnad tõusid aga euro tulekuga taas – umbes 3 eurosendi ehk umbes 45 kroonisendi võrra liitri kohta.
"Oli 18.40 Nestes, nüüd on juba 18.78. Aga ega ette ei jõua ära tankida," täheldas üks meeskodanik "TV3 uudiste" reporteriga vesteldes.
Uute hindadega tuleb enam pead murda aga toidupoes. Arvamusi kehtima hakanud eurode kohta jagus seinast seina.
"Vahet pole. Niikuinii võetakse meilt rohkem. Ükskõik, minu jaoks pole see nii hull," ütles üks vene keelt kõnelev härra uudistesaatele.
"Kui raha on, siis on head nii kroonid kui eurod," arvas teine küsitle
Aastalõpu viimastel päevadel natuke langenud kütusehinnad tõusid aga euro tulekuga taas – umbes 3 eurosendi ehk umbes 45 kroonisendi võrra liitri kohta.
"Oli 18.40 Nestes, nüüd on juba 18.78. Aga ega ette ei jõua ära tankida," täheldas üks meeskodanik "TV3 uudiste" reporteriga vesteldes.
Uute hindadega tuleb enam pead murda aga toidupoes. Arvamusi kehtima hakanud eurode kohta jagus seinast seina.
"Vahet pole. Niikuinii võetakse meilt rohkem. Ükskõik, minu jaoks pole see nii hull," ütles üks vene keelt kõnelev härra uudistesaatele.
"Kui raha on, siis on head nii kroonid kui eurod," arvas teine küsitle
Püha lehm vahetas ülisoodsa kursiga raha.
Täna lõuna ajal toodi Vabaduse väljakule Püha lehm, kelle keresse võisid soovijad lasta ühekroonise mündi ja saada looma saba alt vastu üheeurose.
Juba pool tundi varem ilmusid väljakule nii ühe- kui mitmekaupa pealtnäha sihitult uitavad inimesed. Valdavalt vanemaealised, aga oli ka väikeste lastega emasid-isasid ning teismelisi.
Huvilised tulid, keksisid jalalt jalale ja läksid vahepeal kusagile sooja. Platsil viibijate jutukatketest kostis alatasa sõna «lehm». «Ei tea kas see on päris lehm või on järgi tehtud,» arutas vanem paar.
«See kõik on kena küll, aga tulin siia tegelikult lehma vaatama,» teatas keskealine daam usukuulutajale, kes talle ohtra ilukõne abil vaimulikku kirjandust üritas müüa.
Lõpuks jõudis väljaku kõrvale parklasse auto, mille järelkäru peal seisiski elusuuruses lehmakuju. Mitu meest asisid sellest kinni ja tassisid ta platsile. «Selle lehma sees küll eurosid ei ole, muidu nad ei jõuaks ju seda tassida,» arvas autoriteetne meeshääl rahva hulgast.
Lehma jalgade alla laotati punane palakas ja üks korraldajatest ronis peadpidi looma sisemusse rahavahetusmasinat käivitama. Paraku oli TTÜ Biorobootika Keskuse teadurite ja meediakunstnike ehitatud eesti kroone eurodeks vahetav robotlehm transportimisel nii palju raputada saanud, et õrn automaatika hakkas streikima.
Pärast mitut katset tundus, et asi hakkas lõpuks ometi toimima. Ja siis lõi kohe välja inimlik ahnus. Hoolimata korraldajate palvest lasta lehma sisse üks münt korraga, lasti neid ikka mitme kaupa, lootuses üks-ühele vahetuskursiga võimalikult palju teenida.
Pärast pikka ootamist sai üks inimene lehma saba alt esimese euro kätte, siis teine. Ja siis läks asi inetuks. «Ma lasksin kaks krooni sisse, andke mulle nüüd kaks eurot!» pistis üks noormees kisama. «See pole aus, te petate siin inimesi,» süüdistas ta ning ei tahtnud kuuldagi juttu sellest, et ka kaks krooni ühe euro eest on enneolematult soodne vahetuskurss.
«Ega need pole ehtsad. Need on suveniirrahad. Niisama on ilus vaadata küll, aga ega poes nende eest midagi osta ei saa,» hoiatas üks kõikteadja. Selle jutu lükkas ümber aga pensionieas Ülo. «Näete, sain kätte! Täitsa ehtne!» demonstreeris ta kõigile üheeurost münti.
Enamik inimesi suhtus asjasse mõistvalt ning rahavahetus kulges sujuvalt. Paraku käis see nii, et kroonid lasti küll lehma sisse, kuid eurod ei tulnud välja mitte lehma taguotsast, vaid ühe organisaatori taskust. Nimelt ei suudetudki robotlehma tööle panna, aga kuna inimesed olid külma ilmaga kohale tulnud, siis ei tahetud nende ootusi petta ja niimoodi kestiski ülisoodne rahavahetus enam kui tund aega.
Rikki läinud robotlehm loodetakse peatselt korda teha ning järgmisel korral peaks seda näha saama 4. jaanuaril Tammsaare pargis.
Tallinna ühissõidukite id-pileti süsteem läheb väljavahetamisele.
Mitu aastat Tallinna ühistranspordi uhkuseks olnud id-pileti süsteem läheb lähiaastatel väljavahetamisele, sest see on hakanud takistama ühistranspordisüsteemi arendamist.
Tallinna Trammi- ja Trollikoondise esimehe Toomas Sepa sõnul on id-piletil nii häid kui halbu omadusi. « Kuna ID-kaart on isikustatud ja riik tagab selle turvalisuses, siis pole Tallinnas ID-pileti võltsimiste probleemi. Samuti saab id-piletite müügiandmete järgi teha statistikat selle kohta, kas sõitjad on mees- või naissoost, kus nad elavad ja missuguseid pileteid nad ostavad,» rääkis Sepp.
Sellega aga id-pileti head omadused piirduvadki. Küll aga on id-piletil üks oluline puudus. «Id-piletisüsteemi viga on see, et meil puudub ülevaade reiside arvu kohta. Kui inimesel on näiteks id-kaardi baasil kuupilet, siis ei oska mitte keegi öelda, mitu korda ja missugustel marsruutidel see inimene kuu aja jooksul ühissõidukis sõidab,» selgitas Sepp.
Id-piletite järgi pole võimalik kindlaks teha, missugustele liinidele tuleks suunata rohkem ühissõidukeid. Või millisesse ühistranspordiliiki tuleks rohkem investeerida. « Sellepärast meil käivadki siin sellised vaidlused, kus ükskord tahetakse likvideerida tramme, teinekord trolle. Meil lihtsalt pole asjast ülevaadet,» ütles Sepp.
Seetõttu plaanibki Tallinna transpordiamet lähiaastatel id-piletisüsteemist loobuda ning võtta kasutusele umbes samasuguse kontaktivaba kaardiga piletisüsteemi, nagu on kasutusel Riias.
«Lätis on kõige kallim ja moodsam kontaktivaba süsteem, kus pilet tuleb valideerida. Inimene läheb ühissõidukisse ja tõmbab lihtsalt oma kaardi validaatori eest läbi ja kõik andmed fikseeritakse. Siis on täpselt teada, mitu reisi ühe perioodikaardi omanik teeb. Meie id-pileti süsteem võib muidu olla ju suurepärane, aga ühistranspordi arendamise seisukohalt ta ei ole kõige parem variant,» nentis Sepp.
Lätlaste E-talonsi kaarte saab laadida nii internetipangas kui müügikioskis. Osad kaardid on nimelised, osad aga anonüümsed, nii et neid saab teisele isikule edasi anda. Alates 1. maist 2009 toimub Riia ühissõidukites ainult elektrooniline arveldamine. Ühissõidukijuhi käest saab osta ka ühe korra paberpileteid, kuid nende hind on e-piletite omast märgatavalt kallim.
Kurikamõrvas süüdistatavat ähvardab kuni eluaegne vangistus.
Põhja ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse nn kurikamõrva kriminaalasja, milles süüdistatakse 28-aastast Vjatšeslav Bajukki mõrvas ja mitmes muus kuriteos. Süüdimõistmisel ähvardab meest kuni eluaegne vangistus.
Bajukki süüdistatakse selles, et ta ründas mullu 23. novembri hommikul Tallinnas Snelli tiigi läheduses kaht naist ning peksis neid kurikaga. Seejärel põgenes süüdistatav sündmuskohalt. Üks kannatanutest, EMHI sünoptik, 34-aastane Krista Odakivi, suri saadud vigastustesse mõned päevad hiljem haiglas.
Samuti süüdistatakse Bajukki selle aasta jaanuaris Harjumaal toime pandud vägistamises ning juunis Tallinnas sõiduauto alkoholijoobes juhtimises.
Politsei tabas süüdistatava augusti lõpus ning prokuratuuri taotlusel võttis kohus ta vahi alla.
Bajukile on esitatud süüdistus karistusseadustiku mõrva ja mõrvakatset, vägistamist ning auto alkoholijoobes juhtimist käsitlevate paragrahvide järgi. Selliste kuritegude eest on isikut võimalik karistada 8-20-aastase või eluaegse vangistusega.
«Kindlasti tegi süüdistatava tabamise keerulisemaks asjaolu, et tal puudusid varasemad kokkupuuted politseiga ning seos ohvritega. Samuti ei olnud tema elukommetes midagi sellist, mis võiks nii julma kuriteo toimepanemisele viidata,» märkis Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik.
Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Raul Koppelmaa sõnul ei tule taolisi kuritegusid sageli ette, millega saaks Snelli tiigi läheduses toime pandud jõhkrat mõrva ja mõrvakatset kõrvutada. Kriminaalasja eeluurimine hõlmas politseitöö erinevaid valdkondi.
Koppelmaa kinnitusel olid süüdistatava isikuni jõudmisel olulised nii korrakaitsepolitsei töö, kriminalistide poolt erinevate tõendite kogumine, kabinetis toimunud kogutud teabe analüüsimine kui ka uurimisversioonide püstitamine ja nende kontrollimine.
«Tohutu informatsiooni hulga läbitöötamine võttis palju aega seni, kuni isikute ring hakkas sulguma. Selle aasta suveks jõudsime kahe peamise kahtlusaluseni, kellest üks osutus õigeks.»
Seaduste eiramine turu rajamisel maksis 80 000 krooni.
Ametnikud kirjutasid Kristiine turu rajajale ebaseadusliku ehitustegevuse eest välja kokku 81 000 krooni eest trahve, mis ei takistanud turu ehitamise lõpule viimist.
See selgus abilinnapea Taavi Aasa vastusest linnavolinik Tarmo Kruusimäe esitatud arupärimisele. «Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialist tegi 28. septembril ehitusseaduse alusel ehitusettevõtjale OÜ-le Luxvol ettekirjutuse peatada kohe ehitustööd Kotkapoja 2b kinnistul kuni ehitusloa saamiseni ning määras ettekirjutuse mittetäitmise eest sunniraha 70 000 krooni,» teatas abilinnapea.
«Munitsipaalpolitsei amet algatas 17. septembril 2010 väärteomenetluse ja on turu haldajat trahvinud 10 000 krooniga ebaseadusliku ehitustegevuse eest. Lisaks on munitsipaalpolitsei määranud ehitajale haldusmenetluses trahvi tuhat krooni heakorranõuete eiramise eest,» vastas Aas Kruusimäe küsimusele mupo menetluse tulemuste kohta.
Seaduserikkumistele Kristiine turu rajamisel juhtis tähelepanu ka Harju maavanem Ülle Rajasalu. Linnavalitsus teatas, et Rajasalu nõudmised on arusaamatud ning seetõttu pole neid võimalik täita. Selle peale pöördus maavanem kohtu poole, kuid kohus hakkab turu temaatikat arutama kõige varem tuleva aasta märtsis.
Maavanem viis Kristiine turu saaga kohtusse.
Harju maavanem Ülle Rajasalu läheb Kristiine turu küsimuses Tallinna linnavalitsuse vastu kohtusse.
Rajasalu esitas Tallinna halduskohtule protesti, milles toob välja, et aadressil Kotkapoja tänav 2b turu rajamist puudutavad haldusaktid on seadustega vastuolus. Maavanem taotleb Kristiine linnaosa vanema turu rajamist puudutava korralduse tühistamist.
11. novembril saatis maavanem Tallinna linnavalitsusele ettepaneku viia 15 päeva jooksul Kristiine turu rajamisega seonduvad kohaliku omavalitsuse haldusaktid seadustega vastavusse. Kuna Tallinn ettepanekut ei järginud, otsustas Rajasalu kohtusse pöörduda.
Tallinna linn taotles Kristiine turu aluse maa sotsiaalmaana munitsipaalomandisse andmist 2007. aasta algul Harju maavanemalt eesmärgiga rajada sinna laste mänguväljak. Järelevalvemenetluses selgus aga, et linn on andnud kõnealuse maa rendilepingu alusel OÜ Ühinenud Turud kasutusse koos õigusega rajada maatükile turu toimimiseks vajalikud ehitised.
Rajasalu väitel pole linnavalitsus taotlenud riigi poolt talle sotsiaalmaana antud maa sihtotstarbe muutmist ja sellele järgnevat detailplaneeringu muutmist, mida nõuab seadus.
11. novembril saatis maavanem Tallinna linnavalitsusele ettepaneku viia 15 päeva jooksul Kristiine turu rajamisega seonduvad kohaliku omavalitsuse haldusaktid seadustega vastavusse. Kuna Tallinn ettepanekut ei järginud, otsustas Rajasalu kohtusse pöörduda.
Tallinna linn taotles Kristiine turu aluse maa sotsiaalmaana munitsipaalomandisse andmist 2007. aasta algul Harju maavanemalt eesmärgiga rajada sinna laste mänguväljak. Järelevalvemenetluses selgus aga, et linn on andnud kõnealuse maa rendilepingu alusel OÜ Ühinenud Turud kasutusse koos õigusega rajada maatükile turu toimimiseks vajalikud ehitised.
Rajasalu väitel pole linnavalitsus taotlenud riigi poolt talle sotsiaalmaana antud maa sihtotstarbe muutmist ja sellele järgnevat detailplaneeringu muutmist, mida nõuab seadus.
Vene turistid sokutasid müüjale võltsitud sajaeurose.
Tallinnas sai turumüüja Vene turistidelt saja euroga petta, sest kliendid sokutasid talle suveniirina müüdava paberitüki.
Heldi sõnul pakkusid kampsuni ostnud turistid talle algul vene rublasid, kuid kuna neid polnud tal tagasi anda, maksid kliendid lõpuks sajaeurosega, vahendab Reporter.ee.
«Võtsin raha vastu, tegin lahti, õhtuhämaras, käed külmad – ei tuvastanud. Andsin kuuskümmend euri tagasi ja niimoodi ma saingi ta,» rääkis naine võltsingut näidates.
Suveniirina müüdavat rahaimitatsiooni oli «tuunitud» - turvaelemendiks oli sellele peale kleebitud DVD-karbilt võetud hologramm, samuti oli lisatud Eesti viiekrooniselt võetud turvariba ja kleebitud kinni kiri, et tegemist pole maksevahendiga. «See on spetsiaalselt tehtud,» tõdes müüja Heldi.
«Kui klient tuleb, annab sulle raha, sa oled õues tööl ja sul on käed külmunud, siis sa ei märka,» ohkas naine.
Politsei hinnangul on asi kontrolli all, kuid alati tasub ise tähelepanelik olla. «Kui on selline kahtlus, peaks kindlasti minema lähimasse krediidiasutusse, kus spetsialistid vaatavad selle üle ja kui nad tuvastavad, et tegemist on võltsrahaga, kutsutakse kohale politsei, kes tegeleb asjaga edasi. Kui inimene on juba aru saanud, et tal on võltsraha, peaks minema lähimasse politseijaoskonda, rääkima oma mure ära ja politsei hakkab menetlema seda,» rääkis politsei korrakaitseosakonna büroo juht Margus Kotter.
«Võtsin raha vastu, tegin lahti, õhtuhämaras, käed külmad – ei tuvastanud. Andsin kuuskümmend euri tagasi ja niimoodi ma saingi ta,» rääkis naine võltsingut näidates.
Suveniirina müüdavat rahaimitatsiooni oli «tuunitud» - turvaelemendiks oli sellele peale kleebitud DVD-karbilt võetud hologramm, samuti oli lisatud Eesti viiekrooniselt võetud turvariba ja kleebitud kinni kiri, et tegemist pole maksevahendiga. «See on spetsiaalselt tehtud,» tõdes müüja Heldi.
«Kui klient tuleb, annab sulle raha, sa oled õues tööl ja sul on käed külmunud, siis sa ei märka,» ohkas naine.
Politsei hinnangul on asi kontrolli all, kuid alati tasub ise tähelepanelik olla. «Kui on selline kahtlus, peaks kindlasti minema lähimasse krediidiasutusse, kus spetsialistid vaatavad selle üle ja kui nad tuvastavad, et tegemist on võltsrahaga, kutsutakse kohale politsei, kes tegeleb asjaga edasi. Kui inimene on juba aru saanud, et tal on võltsraha, peaks minema lähimasse politseijaoskonda, rääkima oma mure ära ja politsei hakkab menetlema seda,» rääkis politsei korrakaitseosakonna büroo juht Margus Kotter.
Jõululaupäeval sündis Tallinnas 12 last.
õululaupäeval sündis Tallinnas 12 jõululast ehk mullusest ühe võrra rohkem.
Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku meedikud võtsid neljapäeval vastu kuue lapse sünni, ilmavalgust nägi neli tüdrukut ja kaks poissi.
Pelgulinna sünnitusmajas sündis tänavu jõululaupäeval samuti kuus last ja nagu Ida-Tallinna keskhaiglas, sündis ka seal neli tüdrukut ning kaks poissi.
Fertilitase kliinikus jõululaupäeval ühtegi last ei sündinud.
Mullu nägi jõululaupäeval Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikus ilmavalgust kuus, Pelgulinna sünnitusmajas neli ja Fertilitase kliinikus üks laps.
Tunamullu oli vastsündinuid Tallinnas 21 ja 2007. aastal 17.
Pelgulinna sünnitusmajas sündis tänavu jõululaupäeval samuti kuus last ja nagu Ida-Tallinna keskhaiglas, sündis ka seal neli tüdrukut ning kaks poissi.
Fertilitase kliinikus jõululaupäeval ühtegi last ei sündinud.
Mullu nägi jõululaupäeval Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikus ilmavalgust kuus, Pelgulinna sünnitusmajas neli ja Fertilitase kliinikus üks laps.
Tunamullu oli vastsündinuid Tallinnas 21 ja 2007. aastal 17.
Reformierakondlane haaras euroinfo teavituse ohjad.
Tallinna linnavolikogu liige, reformierakondlane Remo Holsmer saatis linnaelanike postkastidesse enda fotoga praktilise infolehe Eesti eurole ülemineku kohta.
«Austatud tallinlane! 1. jaanuaril 2011 aastal hakkab Eestis kehtima euro. Seoses sellega sooviksin Teiega jagada infot, mida rahavahetus endaga kaasa toob,» juhatab Holsmer sisse euroga üleminekule seotud tarbijainfot puudutava lehe. Edasi kiidab tekst euro mõju Eesti majandusele ning loetleb uue raha kehtima hakkamisel toimuvaid muutusi, näiteks 1. jaanuarist tehtavate pangakaardi maksete, sularaha kasutamise ja euro kursi kohta.
Lehe lõpus annab ta oma e-posti aadressi ja mobiiltelefoni numbri, millele lubab julgelt pöörduda neil, kel euro kohta täiendavaid küsimusi. Kirja ilmestavad suurelt tema foto ja erakonna logo.
«Euro tulemine on niivõrd oluline sündmus Eesti jaoks ja inimestele sellega kaasnevad muudatused puudutab igapäevaselt, seetõttu selline otsus sai tehtud,» põhjendas Holsmer Postimees.ee’le sellise lehe postitamist.
Eurokommunikatsiooni juhtiva rahandusministeeriumiga ta oma sõnul seda ettevõtmist kooskõlastanud pole, initsiatiivi haaras enda kätte kodanikega kohtumiste järel. «Taust on tulnud kohtumistelt inimestega, mitte ainult mina, aga ka Taavi Rõivas, Keit Pentus on näinud, et samad lihtsat küsimused, mis puudutavad raha vahetust on jätkuvalt inimeste keelel ja meelel. Seetõttu seda tegimegi.»
«Kui kellelgi on konkreetselt midagi küsida, võib minuga ühendust võtta,» julgustas Holsmer. Küsimusele, kas tema hinnangul ei piisa euroinfotelefonist nendele küsimustele vastuste saamiseks, vastas ta: «Mõlemat võib kasutada. Kas inimene soovib mulle helistada või infoliinil, on vaba valik. Nüüd on inimesel info ka postkastis paberkujul käes.»
Lehe lõpus annab ta oma e-posti aadressi ja mobiiltelefoni numbri, millele lubab julgelt pöörduda neil, kel euro kohta täiendavaid küsimusi. Kirja ilmestavad suurelt tema foto ja erakonna logo.
«Euro tulemine on niivõrd oluline sündmus Eesti jaoks ja inimestele sellega kaasnevad muudatused puudutab igapäevaselt, seetõttu selline otsus sai tehtud,» põhjendas Holsmer Postimees.ee’le sellise lehe postitamist.
Eurokommunikatsiooni juhtiva rahandusministeeriumiga ta oma sõnul seda ettevõtmist kooskõlastanud pole, initsiatiivi haaras enda kätte kodanikega kohtumiste järel. «Taust on tulnud kohtumistelt inimestega, mitte ainult mina, aga ka Taavi Rõivas, Keit Pentus on näinud, et samad lihtsat küsimused, mis puudutavad raha vahetust on jätkuvalt inimeste keelel ja meelel. Seetõttu seda tegimegi.»
«Kui kellelgi on konkreetselt midagi küsida, võib minuga ühendust võtta,» julgustas Holsmer. Küsimusele, kas tema hinnangul ei piisa euroinfotelefonist nendele küsimustele vastuste saamiseks, vastas ta: «Mõlemat võib kasutada. Kas inimene soovib mulle helistada või infoliinil, on vaba valik. Nüüd on inimesel info ka postkastis paberkujul käes.»
Savisaar tõstis ekslinnapeadele makstavat toetust.
Tallinna linnavolikogu otsustas täna, et uuest aastast on mittetöötavatele ekslinnapeadele makstava igakuise toetuse suuruseks 550 eurot.
Eelnõud volikogus tutvustanud linnapea Edgar Savisaar rääkis kõnepuldis toetuse määra muutmisest seoses euro kasutusele võtmisega. «Eurole ülemineku üldiste põhimõtete kohaselt ümardatakse toetuste määrad toetuste saajatele soodsamas suunas ning arvestades Tallinna linnapeade panust linnaelu korraldamisel ja kohaliku omavalitsusüksuse juhtimisel jätkatakse endistele mittetöötavatele linnapeadele Kallionile, Lumile ja Norakule igakuise toetuse maksmist 550 eurot kuus,» rääkis Savisaar.
Linnapea jättis delikaatselt märkimata, et lisaks eurodesse ümberarvestamisele tõuseb ekslinnapeadele makstava toetuse suurus rohkem kui 600 krooni ehk 40 euro võrra kuus.
Pärast volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri vastavasisulist küsimust tunnistas Savisaar: «See oli minu ettepanek – tõsta nendele määratud toetuse summat 40 euro võrra.»
1996. aastal määrati selle toetuse suuruseks 4000 krooni kuus. Alates 2008. aastast on endistele Tallinna linnapeadele Ivar Kallionile, Harri Lumile ja Albert Norakule igakuiselt makstava toetuse suuruseks 8000 krooni.
Kultuuripealinna avatseremoonia muudab Tallinna ühissõidukite liiklust.
1. detsembril toimub Estonia puiesteel ja Teatri väljakul Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 avatseremoonia, millega seoses suletakse ajavahemikus kella 18–02 liiklusele nii Teatri väljak kui ka Estonia puiestee. See toob kaasa muudatusi ühissõidukite liikumises.
Bussiliinide 67 ja 68 lõpp-peatus on Kunstiakadeemia juures.
Liini 54 bussid teevad peatuse ja tagasipöörde Rävala puiesteel, pärast parempööret A.Lauteri tänavalt.
Liini 15 bussid väljuvad Viru bussiterminalist, sõidavad mõlemal suunal mööda A.Laikmaa tänavat ning Teatri väljakut ei läbi.
Liinide 16, 17, 17A autobussid sõidavad kesklinna suunal mööda A.Lauteri tänavat, Rävala puiesteed, A.Laikmaa tänavat, Gonsiori tänavat, Raua tänavat, Pronksi tänavat, Narva maanteed, Pärnu maanteed ja Vabaduse väljakut. Täiendavad peatused tehakse Rävala puiesteel pärast A.Lauteri tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses, Gonsiori tänaval bussiliinide 3, 20, 20A, 31, 53 ja 56 Kunstiakadeemia peatuses ning Pärnu maanteel bussiliinide 40 ja 48 Viru peatuses.
Liinide 16, 17, 17A bussid sõidavad kesklinnast väljuval suunal mööda Estonia puiesteed ja Kentmanni tänavat.
Liinide 14, 18, 40 ja 48 bussid sõidavad kesklinna suunal mööda Estonia puiesteed, Kentmanni tänavat ja A. Laikmaa tänavat. Täiendav peatus tehakse Rävala puiesteel pärast A.Lauteri tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses.
Ekspressliinide 9, 11 ja 46 bussid sõidavad Vabaduse väljakuni. Lõpp-peatus on Kaarli puiesteel bussiliinide 22 ja 46 Vabaduse väljak peatuses.
Liinide 20 ja 20A bussid sõidavad kesklinna suunal mööda Estonia puiesteed, Kentmanni tänavat, Rävala puiesteed, A.Laikmaa tänavat ja Gonsiori tänavat. Täiendav peatus tehakse Rävala puiesteel pärast A.Lauteri tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses.
Trolliliinid 1, 2, 3 ja 6 lõpetavad Tõnismäe peatuses ja keeravad ümber Kaarli kiriku tagasi.
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 on Tallinna üks suurrmaid tähtsündmusi peale olümpiamänge ning üks olulisemaid turundussõnumeid välismaal. Kultuuripealinna avatseremoonia koos euro tulekuga viib Tallinna ka rahvusvahelisse meediasse.
Liini 54 bussid teevad peatuse ja tagasipöörde Rävala puiesteel, pärast parempööret A.Lauteri tänavalt.
Liini 15 bussid väljuvad Viru bussiterminalist, sõidavad mõlemal suunal mööda A.Laikmaa tänavat ning Teatri väljakut ei läbi.
Liinide 16, 17, 17A autobussid sõidavad kesklinna suunal mööda A.Lauteri tänavat, Rävala puiesteed, A.Laikmaa tänavat, Gonsiori tänavat, Raua tänavat, Pronksi tänavat, Narva maanteed, Pärnu maanteed ja Vabaduse väljakut. Täiendavad peatused tehakse Rävala puiesteel pärast A.Lauteri tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses, Gonsiori tänaval bussiliinide 3, 20, 20A, 31, 53 ja 56 Kunstiakadeemia peatuses ning Pärnu maanteel bussiliinide 40 ja 48 Viru peatuses.
Liinide 16, 17, 17A bussid sõidavad kesklinnast väljuval suunal mööda Estonia puiesteed ja Kentmanni tänavat.
Liinide 14, 18, 40 ja 48 bussid sõidavad kesklinna suunal mööda Estonia puiesteed, Kentmanni tänavat ja A. Laikmaa tänavat. Täiendav peatus tehakse Rävala puiesteel pärast A.Lauteri tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses.
Ekspressliinide 9, 11 ja 46 bussid sõidavad Vabaduse väljakuni. Lõpp-peatus on Kaarli puiesteel bussiliinide 22 ja 46 Vabaduse väljak peatuses.
Liinide 20 ja 20A bussid sõidavad kesklinna suunal mööda Estonia puiesteed, Kentmanni tänavat, Rävala puiesteed, A.Laikmaa tänavat ja Gonsiori tänavat. Täiendav peatus tehakse Rävala puiesteel pärast A.Lauteri tänava ristmikku paiknevas ajutises peatuses.
Trolliliinid 1, 2, 3 ja 6 lõpetavad Tõnismäe peatuses ja keeravad ümber Kaarli kiriku tagasi.
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 on Tallinna üks suurrmaid tähtsündmusi peale olümpiamänge ning üks olulisemaid turundussõnumeid välismaal. Kultuuripealinna avatseremoonia koos euro tulekuga viib Tallinna ka rahvusvahelisse meediasse.
Tallinn usub end euro tulekuks valmis olevat.
Täna Tallinna linnavalitsuses koos olnud eurole ülemineku komisjon leidis, et peamised linnapoolsed ettevalmistused euro tulekuks on tehtud ja probleeme ei tohiks tekkida.
Komisjoni esimehe, abilinnapea Taavi Aasa sõnul on infotehnoloogia teenistus testinud erinevate registrite nagu maaregister, väärtegude register jne valmidust üleminekuks, kuid siiski on paratamatud lühiajalised katkestused seadistamisteks.
«Finantsteenistus on läbi viinud töötajate koolitusi, kus õpiti tundma uusi rahakupüüre, läbi on viidud sularahaga arveldavatesse allasutustesse eurode eeljaotus. Õigusteenistus on viinud vastavusse vajalikud õigusaktid ja ühistranspordiettevõtted on valmis piletite ostmisel arveldama kahes valuutas,» loetles Aas täna arutuse all olnud teemasid.
Seoses registrite töö ümberkorraldusega ei võeta Tallinna linna ametiasutustes elektroonilisel teel avaldusi vastu 30 ja 31. detsembril. Elektroonilisel teel saab avaldusi taas esitada alates 3. jaanuarist.
Üleminekuperioodil saab ühistranspordist üksikpiletit osta alates 1. jaanuarist nii eurode kui kroonide eest, ostmisel soovitatakse tasuda võimalikult täpne rahasumma ja mitte liigsuurtes kupüürides. Tagastatakse sama liiki raha, milles tasuti (kroonides tasudes saab tagasi kroonid ja eurodes tasudes eurod).
Linna hallatavates parkimisautomaatides saab kuni üleminekuperioodi lõpuni tasuda vaid kroonide paberkupüürides.
«Finantsteenistus on läbi viinud töötajate koolitusi, kus õpiti tundma uusi rahakupüüre, läbi on viidud sularahaga arveldavatesse allasutustesse eurode eeljaotus. Õigusteenistus on viinud vastavusse vajalikud õigusaktid ja ühistranspordiettevõtted on valmis piletite ostmisel arveldama kahes valuutas,» loetles Aas täna arutuse all olnud teemasid.
Seoses registrite töö ümberkorraldusega ei võeta Tallinna linna ametiasutustes elektroonilisel teel avaldusi vastu 30 ja 31. detsembril. Elektroonilisel teel saab avaldusi taas esitada alates 3. jaanuarist.
Üleminekuperioodil saab ühistranspordist üksikpiletit osta alates 1. jaanuarist nii eurode kui kroonide eest, ostmisel soovitatakse tasuda võimalikult täpne rahasumma ja mitte liigsuurtes kupüürides. Tagastatakse sama liiki raha, milles tasuti (kroonides tasudes saab tagasi kroonid ja eurodes tasudes eurod).
Linna hallatavates parkimisautomaatides saab kuni üleminekuperioodi lõpuni tasuda vaid kroonide paberkupüürides.
Tallinn laenab ligi 216 miljonit krooni.
Tallinna linnavalitsus tegi tänasel istungil otsuse emiteerida võlakirju ligi 216 miljoni krooni ehk 13,8 miljoni euro väärtuses.
Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra ütles linnavalitsuse pressikonverentsil, et linna rahaline seis on teisel poolaastal olnud hea, mistõttu polnud ka vajadust varem võlakirju emiteerida ehk laenu võtta. Nüüd võetud laen läheb vanade laenude refinantseerimiseks.
Linna võlakirju emiteeritakse kümne aastase tähtajaga, emissiooni korraldab Nordea Pank. Rahandusministeeriumi kooskõlastuse emissiooni korraldamiseks sai Tallinn kevadel.
Linnapea Edgar Savisaar märkis linnavalitsuse selle aasta viimasel pressikonverentsil, et praeguse seisuga on linna rahakotis rohkem kui 120 miljonit krooni ning selle seisuga võib igati rahule jääda.
Kendra kinnitas, et linna likviidsusreserv on taastunud 2009. aasta tasemele.
Linna võlakirju emiteeritakse kümne aastase tähtajaga, emissiooni korraldab Nordea Pank. Rahandusministeeriumi kooskõlastuse emissiooni korraldamiseks sai Tallinn kevadel.
Linnapea Edgar Savisaar märkis linnavalitsuse selle aasta viimasel pressikonverentsil, et praeguse seisuga on linna rahakotis rohkem kui 120 miljonit krooni ning selle seisuga võib igati rahule jääda.
Kendra kinnitas, et linna likviidsusreserv on taastunud 2009. aasta tasemele.
Müüjad euro tulekut ei karda .
Raha on raha, leidsid Postimees.ee küsitletud kaupmehed, kellest enamus ei arvanud, et euro kasutuselevõtuga võiks mingeid probleeme tekkida.
Keskturu lähedal, Lastekodu ja Kreutzwaldi tänava nurgal asuva alkoholipoe 40 kraadi müüja Sergei sõnul on neil 1. jaanuaril tavaline tööpäev. «Pood on lahti tavalistel kellaaegadel, maksta saab nii kroonides kui eurodes, nii sularahas kui kaardiga. Kuna kroonidega ostjale tuleb raha eurodes tagasi anda, siis võib tavalisest natuke rohkem aega minna. Aga mingeid probleeme küll ei tohiks olla,» arvas müüja.
Aga kui tullakse ostma 500-eurosega? «Ma ei oskagi kohe öelda. Sellega võib tõesti probleem tekkida,» ütles Sergei.
Turu lähedal asuvas kioskis sigarette ja igasugust pudipadi müüv Jelena on selle eest üsna murelik. 1. jaanuaril on kiosk küll suletud, aga 2. jaanuaril peab ta juba eurodega arveldama ning see teeb keskealise naise murelikuks.
«Kui ma kellelegi valesti tagasi annan ja puudujääk tekib, siis ma pean ju selle omast taskust kinni maksma,» muretses ta ning lubas uue aasta esimeseks tööpäevaks tütre appi kutsuda.
Viru tänaval Musumäe külje all tegutsevad lillemüüjad on täitsa muretud, kuigi ka nemad, nii nagu Jelenagi arveldavad ainult sularahas. «Ei oska siin midagi karta ega muretseda,» ütles üks. «Raha peab liikuma, olgu see kroon või euro,» leidis teine. Mõlemal on 1. jaanuar tööpäev.
Ansip lubas esimese euroraha ära raamida.
19 minutit pärast südaööd Estonia teatri ette spetsiaalselt selleks üles seatud sularahaautomaadist esimese eurokupüüri võtnud peaminister Andrus Ansip lubas rahatähe ära raamida.
«Need esimesed 20 eurot raamin ma ära,» kinnitas Ansip. «See on suhteliselt väike summa eurotsooni jaoks, aga see on väga suur samm Eesti jaoks.»
«Euro on väga selge tunnistus sellest, et Eesti on Euroopas ilma igasuguste agadeta. Oleme eestlased, aga oleme ka eurooplased, seega on täide läinud Gustav Suitsu kuulsad sõnad,» ütles ta. «Peaasi, et Eesti rahval oleks võimalik väga-väga paljudel järgnevatel aastatel eurosid seinast võtta.»
Peaminister õnnitles Eesti rahvast euro kasutuselevõtu puhul, kuid möönis samas, et arenguruumi on meil veel palju. «Tunnistagem, et Eesti on siiski eurotsooni kõige vaesem riik. Ma arvan, et loorberitele puhkama võime jääda siis, kui oleme seal kõige rikkamate hulgas, minna on veel pikk-pikk tee,» möönis Ansip.
«Euro on väga selge tunnistus sellest, et Eesti on Euroopas ilma igasuguste agadeta. Oleme eestlased, aga oleme ka eurooplased, seega on täide läinud Gustav Suitsu kuulsad sõnad,» ütles ta. «Peaasi, et Eesti rahval oleks võimalik väga-väga paljudel järgnevatel aastatel eurosid seinast võtta.»
Peaminister õnnitles Eesti rahvast euro kasutuselevõtu puhul, kuid möönis samas, et arenguruumi on meil veel palju. «Tunnistagem, et Eesti on siiski eurotsooni kõige vaesem riik. Ma arvan, et loorberitele puhkama võime jääda siis, kui oleme seal kõige rikkamate hulgas, minna on veel pikk-pikk tee,» möönis Ansip.
Arrak: euro olelusvõitlus seisab alles ees .
Euro tulevik sõltub suuresti sellest, kas võlakriis piirdub väiksemate riikidega, sest kui hätta peaks jääma ka Hispaania sugune riik, on eurotsooni lagunemine tõenäoline, ütles majandusprofessor Andres Arrak.
«Kui Hispaania suurusjärku riik peaks hätta sattuma, on eurotsooni sellisel kujul püsimine väga küsitav ja lagunemine tõenäoline,» ütles Arrak ERR-i uudisteportaalile.
«Pehmem variant sisaldaks omakorda kaht võimalust, Kiires korras luuakse rahaliidust väljaviskamise või -astumise protseduur ja seda hakatakse kiiresti rakendama. Teine võimalus - luuakse n-ö kahekihiline rahaliit, kus ühed (head) mängivad ühtede reeglite järgi ja teised (halvad) peavad leppima karmimate laenutingimustega,» lisas ta.
«Igal juhul on Eestil edastada nii eurotsoonile kui maailmale laiemalt oluline sõnum - konservatiivne eelarvepoliitika on endiselt võimalik ka 21. sajandi Euroopas,» märkis Arrak.
Ergma: euro tugevdab riigi kindlustunnet.
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles oma uusaastapöördumises, et euro kasutusele võtmine tugevdab turvalisust.
«Eurot kasutavate riikide perre astumise järel on Eesti üks tugevamini lõimunud riike maailmas. Pole palju maid, mis kuuluvad NATOsse ja Euroopa Liitu ning on Schengeni leppega liitumise kaudu osa Euroopa Liidu piirideta tsoonist,» ütles Ergma.
Ergma sõnul tähendab tugevam seotus rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. «Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda lisaks tänasele ka homsele päevale,» ütles Ergma.
«Kui vaadata tagasi riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis saab seda võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele maandusime,» meenutas Ergma.
Ergma tunnustab XI riigikogu, kes suutis võtta vastu raskeid ja valusaid otsuseid. «Tunnustan valitsust, kes esmakordselt meie ajaloos valimistest valimisteni vastu pidas ja kindlalt riigitüüri hoidis.»
Ergma tuletas meelde, et valime märtsis uue riigikogu. «Ma näen juba tõusmas uut optimismilainet – valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida pole isegi veel teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik võlgu,» ütles Ergma.
«Vastutustundega riigi rahaasjadesse suhtumisele vastandatakse Eestis täna raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid ka avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes pole veel sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma,» selgitas Ergma.
Ergma sõnul maksavad 580 000 töötavat inimest riigikassasse makse ja kannavad nii ka töötute ja abivajajate koormat. «Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi konkurentsivõime ja toimiv majandus.»
Ergma ennustab, et märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. «Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua suurema lisaväärusega tooteid.»
«Selleks on vaja piisavate oskuste ja teadmistega haritud inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui ka vanematele südamele panna seda, et kahekümne esimene sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis eelmisel sajandil,» ütles Ergma.
Ergma sõnul tähendab tugevam seotus rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. «Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda lisaks tänasele ka homsele päevale,» ütles Ergma.
«Kui vaadata tagasi riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis saab seda võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele maandusime,» meenutas Ergma.
Ergma tunnustab XI riigikogu, kes suutis võtta vastu raskeid ja valusaid otsuseid. «Tunnustan valitsust, kes esmakordselt meie ajaloos valimistest valimisteni vastu pidas ja kindlalt riigitüüri hoidis.»
Ergma tuletas meelde, et valime märtsis uue riigikogu. «Ma näen juba tõusmas uut optimismilainet – valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida pole isegi veel teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik võlgu,» ütles Ergma.
«Vastutustundega riigi rahaasjadesse suhtumisele vastandatakse Eestis täna raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid ka avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes pole veel sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma,» selgitas Ergma.
Ergma sõnul maksavad 580 000 töötavat inimest riigikassasse makse ja kannavad nii ka töötute ja abivajajate koormat. «Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi konkurentsivõime ja toimiv majandus.»
Ergma ennustab, et märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. «Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua suurema lisaväärusega tooteid.»
«Selleks on vaja piisavate oskuste ja teadmistega haritud inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui ka vanematele südamele panna seda, et kahekümne esimene sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis eelmisel sajandil,» ütles Ergma.
Eurole üleminek kulges edukalt ka SEB pangas.
SEB sularahaautomaadid hakkasid eurosid andma 1. jaanuari esimestel minutitel ning alates kella 11.20 töötavad kõik SEB e-kanalid – internetipank, mobiilipank, teleteenused.
Kaardimaksed toimisid SEB poolt pidevalt ning esimene päev kontorites oli rahulik.
«Eurole üleminek on suurim projekt Eesti panganduse ajaloos ning mul on heameel, et tänu põhjalikule ettevalmistustööle läks SEB täna öösel sujuvalt üle uuele vääringule. Kõik meie kontorid ja e-kanalid olid täna töökorras ja avatud,» ütles SEB juhatuse esimees Riho Unt.
«Tänan kõiki kliente, kolleege ning koostööpartnereid mõistva suhtumise ja toe eest eurole üleminekul,» sõnas Unt. Esimesele kliendile Tornimäe kontoris andis Riho Unt kingituseks Eesti kroonide kollektsiooni.
SEB pidas ülemineku tehnilistest detailidest kodulehel veebilogi, millega saab tutvuda SEB kodulehe avalehel.
SEB pangakontorid on sellel nädalavahetusel avatud reeglina kella 12st 15ni ning osutavad kõiki pangateenuseid.
Eurot puudutavates küsimustest saab teavet SEB veebilehelt www.seb.ee või klienditoelt telefonil 665 5100 begin_of_the_skype_highlighting 665 5100 end_of_the_skype_highlighting.
SEB tuletab meelde, et kroone saab endiselt eurodeks vahetada kõigis sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites - seda teenustasuta ning ametliku kursiga üks euro 15,6466 krooni eest.
Rahavahetus toimub samadel tingimustel kõigis sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites 30. juunini 2011 ning osades pangakontorites selle aasta lõpuni; Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja tasuta. Lisaks saab kroone 1.-14. jaanuarini eurodeks vahetada 178 postkontoris.
«Eurole üleminek on suurim projekt Eesti panganduse ajaloos ning mul on heameel, et tänu põhjalikule ettevalmistustööle läks SEB täna öösel sujuvalt üle uuele vääringule. Kõik meie kontorid ja e-kanalid olid täna töökorras ja avatud,» ütles SEB juhatuse esimees Riho Unt.
«Tänan kõiki kliente, kolleege ning koostööpartnereid mõistva suhtumise ja toe eest eurole üleminekul,» sõnas Unt. Esimesele kliendile Tornimäe kontoris andis Riho Unt kingituseks Eesti kroonide kollektsiooni.
SEB pidas ülemineku tehnilistest detailidest kodulehel veebilogi, millega saab tutvuda SEB kodulehe avalehel.
SEB pangakontorid on sellel nädalavahetusel avatud reeglina kella 12st 15ni ning osutavad kõiki pangateenuseid.
Eurot puudutavates küsimustest saab teavet SEB veebilehelt www.seb.ee või klienditoelt telefonil 665 5100 begin_of_the_skype_highlighting 665 5100 end_of_the_skype_highlighting.
SEB tuletab meelde, et kroone saab endiselt eurodeks vahetada kõigis sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites - seda teenustasuta ning ametliku kursiga üks euro 15,6466 krooni eest.
Rahavahetus toimub samadel tingimustel kõigis sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites 30. juunini 2011 ning osades pangakontorites selle aasta lõpuni; Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja tasuta. Lisaks saab kroone 1.-14. jaanuarini eurodeks vahetada 178 postkontoris.
Tallinna bussijaamas euroga probleeme pole.
1. jaanuari hommikupoolikul käis bussijaamas piletimüük sujuvalt ning mingeid tõrkeid ei tekkinud.
Vaid sularahas arveldavast kassast osteti pileteid nii eurode kui kroonide eest ning kõikidele ostjatele andis kassiir kindlakäeliselt euromünte tagasi.
Ka bussijaamas asvuas R-Kioskis käis kauplemine probleemideta. Ostjatelt küsiti kohe, kas tahetakse maksta kroonides või eurodes. Kaardiga maksjad suunati ühte kassasse, sest teises terminal millegipärast ei töötanud.
Müüjad kinnitasid, et mõtlemist ja nuputamist on pisut rohkem kui tavaliselt, kuid see olevat nende probleem ja klientidele ei peaks see tunda andma.
Suuremates toidukauplustes pole euro kasutamine probleeme tekitanud.
Kaupmeeste Liidu andmeil avati suuremad toidukauplused täna alles keskpäeval ning seni on euro kasutamine sujunud tõrgeteta.
Kell 12 avasid uksed Rimi, Selver, Maksimarket ja Prisma. Maxima avas kauplused kell 10 ja Comarket kell 11. Kaubamajad, tööstuskaupade kauplused ja kaubanduskeskused on täna suletud.
Kaupmeeste Liidu hinnangul on suvel alustatud ettevalmistööd euro kasutuselevõtuks olnud õigeaegsed ja sihipärased ning tänu sellele on ka päeva algus sujunud poodides tõrgeteta.
Probleeme oli üksikutes kohtades kaardimakseterminaalide käivitamisega ja info jõudmisega kassadesse, kuid kaupluste avamise ajaks sai kõik korda.
Kaupmeeste Liidu hinnangul on suvel alustatud ettevalmistööd euro kasutuselevõtuks olnud õigeaegsed ja sihipärased ning tänu sellele on ka päeva algus sujunud poodides tõrgeteta.
Probleeme oli üksikutes kohtades kaardimakseterminaalide käivitamisega ja info jõudmisega kassadesse, kuid kaupluste avamise ajaks sai kõik korda.
Euro tõi ka kütuse kõrgemad hinnad.
Eurole üleminekuga lõppes ka kütusemüüjate kahepäevane sooduskampaania ning kütuse hinnad on eileõhtusega võrreldes kerkinud 50 kroonisendi võrra.
Statoili teenindusjaamades on mootorikütuste hinnad järgmised:
Mootoribensiin 95 1,22 eurot (19,09 krooni)
Mootoribensiin 95 Ultima 1,24 eurot (19,40 krooni)
Mootoribensiin 98 Ultima 1,256 eurot (19,65 krooni)
Diislikütus Fortis 1,24 eurot (19,40 krooni)
Statoili automaatjaamades 123 on mootorikütuste hinnad järgmised:
Mootoribensiin 95 1,208 eurot (18,90 krooni)
Mootoribensiin 98 Ultima 1,24 eurot (19,40 krooni)
Diislikütus Fortis 1,224 eurot (19,15 krooni)
Statoili klienditeenindusest kinnitati E24-le, et hinnad on sarnased üle kogu Eesti.
Mootoribensiin 95 1,22 eurot (19,09 krooni)
Mootoribensiin 95 Ultima 1,24 eurot (19,40 krooni)
Mootoribensiin 98 Ultima 1,256 eurot (19,65 krooni)
Diislikütus Fortis 1,24 eurot (19,40 krooni)
Statoili automaatjaamades 123 on mootorikütuste hinnad järgmised:
Mootoribensiin 95 1,208 eurot (18,90 krooni)
Mootoribensiin 98 Ultima 1,24 eurot (19,40 krooni)
Diislikütus Fortis 1,224 eurot (19,15 krooni)
Statoili klienditeenindusest kinnitati E24-le, et hinnad on sarnased üle kogu Eesti.
Mündiekspert: stardikomplekte pole mõtet alles jätta.
Mündieksperdi ja -oksjonite korraldaja Gunnar Haljaku sõnul ei paku käibelt kaduvad Eesti sendid välisriikide kollektsionääridele suurt huvi ning kuigi esimesed euro meenemündid võivad kujuneda väärtuslikeks, pole ka massiliselt müüdud stardikomplektide säilitamisel suurt mõtet.
Euromüntide stardikomplekte tehti Haljaku sõnul pöörane kogus. «Kui avamata jäetakse 100 kotti, siis on nende hind kindlasti kõrge. Aga arvestades nende ümber olevat asiotaaži, on avamata kotikesi ka lähitulevikus hiiglaslik hulk,» rääkis ta ERR Uudistele.
Haljak soovitab inimestel stardikomplektid rahuliku südamega avada ja raha sihtotstarbeliselt kasutada. «Selles küsimuses on küll palju emotsiooni, aga ma ei usu sellele tootele suurt järelturgu,» märkis ta.
Eesti vabariigi enda müntide turg on Haljaku sõnul väga lokaalne ja kõige kallimaks jäävad sendid ikkagi siin.
Haljak soovitab inimestel stardikomplektid rahuliku südamega avada ja raha sihtotstarbeliselt kasutada. «Selles küsimuses on küll palju emotsiooni, aga ma ei usu sellele tootele suurt järelturgu,» märkis ta.
Eesti vabariigi enda müntide turg on Haljaku sõnul väga lokaalne ja kõige kallimaks jäävad sendid ikkagi siin.
Poeskäik läheb esimesel europäeval tõrgeteta.
Suurtes kauplustes läheb esimene tööpäev sujuvalt, kaubanduskeskuste kassades tekkivad väiksemad arusaamatused lahendatakse kiiresti ja vastastikuse mõistmise õhkkonnas.
Nii Prismas kui Selveris küsivad kassapidajad ostjalt: «Kas maksate kroonides või eurodes?» Vastavalt sellele öeldakse ka summa, mis tuleb tasuda.
«Kõik läheb hästi, aga väike hirm on sees. Kui ühte nuppu valesti vajutan,» siis võib suur pahandus tulla,» ütles Sikupilli Prisma kassapidaja Jelena Golovina. Esimese paari tunni jooksul tal küll midagi viltu ei läinud, aga siiski tundis ta kergendust, kui puhkepausile pääses.
Kuueaastane Lisandra, kes koos vanematega Prismasse päkapikukostüümi ostma tuli, pidi müüja eksituse tõttu tükk aega ootama. Nimelt lõi müüja pisut üle kaheksa euro maksva kostüümi hinnaks kassasse üle saja kahekümne euro.
Viga olevat tekkinud sellest, et hulk kaupu on Prismas praegu 50-protsendilise allahindlusega ning erinevate hinnasiltide rohkus võttis kassapidajal silmad kirjuks. Sestap kuluski pisut aega, enne kui Lisandra sai oma esimese euroostu teha ja talle kümneeurosest viiene ja hulk eurosente tagasi anti.
Kõrvalkassas hindas üks härrasmees aga oma maksevõimet üle. Euromüntidest nõutavat summat kokku ei tulnud, pangakaart aga oli koju jäänud. Siis võeti lihtsalt üks pakk ostude hulgast vähemaks ja saadaksegi rehnutt klappima. Vähesed järjekorras seisjad ennast sellistest viivitustest häirida ei lase, sest kõik on euro tuleku puhul pisut elevil.
Müüjaid on tööl rohkem kui tavaliselt, ostjaid jälle aga tublisti vähem. Nii polegi vaja kassa juures pikalt oodata.
«Midagi erilist pole juhtunud ja kõik läheb ilusti, aga endal on vahepeal küll selline tunne, et kohe jookseb juhe kokku. Just eurosentide lugemise pärast,» ütles Torupilli Selveri infotöötaja Birgit.
Selveris uue aasta esimesi oste teinud Arvi aga maksis Saksa euromüntidega. «Hakkasin hommikul uut rahakotti otsima ja avastasin Saksa eurod. Need on mul umbes kolm aastat seisnud ja läksid nüüd käiku,» rääkis Arvi.
Koos tagasi antava rahaga anti talle ka üheeurosest tunduvalt suurem šokolaadist euromünt. Sellise saavad täna kõik, kes Selverist midagi ostavad.
Lugejad: euro suurim pettumus on kontojäägi nägemine ja hinnatõus.
E24ga oma euro saabumise emotsioone ja kogemusi jaganud lugejate hinnangutest selgub, et oma rahvusvaluuta kadumisest on kahju, kuid eurole üleminek sujus ilma suuremate probleemideta. Suurimad pettumused on pangakontol rahasumma nägemine ning hinnatõus.
«Kärtsu ja mürtsuga tuli nagu iga uus aasta, imelik oli ainult hommikul oma pangakontot vaadata. Üldse ei saanud aru, palju raha on,» tõdes Ragne.
«Minu jaoks pole vahet kas käibel on kroon, euro, rubla või hiina jüaan, tähtis on et saaks rahulikult ja normaalselt elada,» kirjutas Siim.
Lugejatele teeb samuti muret, et paljudes pangaautomaatides on väikseim väljavõetav kupüür 10-eurone, samas kui inimese huvi oleks saada 5-eurost.
Mitmed meie lugejad on kommentaarides vihjanud juba toimunud hinnatõusule mootorikütuse hinna ning ka väiksemate teiste kaupade osas.
«Sõitsin öösel külast koju ja vaatasin Statoilis bensiini hinda, mis oli 1.240 ja olen kurb, et palgad arvutatakse üks ühele, aga hindasi tõstetakse...midagi head see ei tähenda,» märkis Kaja.
«Minul isiklikult pole euro vastu mitte midagi, aga see toob palju segadust ja kindlasti ka esmatarbekaupade kallinemise. Paljud vaesematel inimestele tähendab euro tulek veelgi suuremat kriisi. Minul sujus eurodega maksmine väga hästi... Sain ka oma esimese 10 sendise. Kuigi siiani on siiski harjumatu, et hinnad tunduvad nii väikesed,» tõdes Liis.
«Mu esimene kulutus oli rongipilet Tapalt Tallinna. Kui eile Tapale sõites maksis pilet 45 krooni, siis täna tagasi tulles 2,88 eurot ehk 45,06 EEK. Kes senti ei korja see eurot ai saa. Niipalju siis kleepsudest rongis, et euro hinda ei tõsta,» märkis Andu.
«Minu jaoks pole vahet kas käibel on kroon, euro, rubla või hiina jüaan, tähtis on et saaks rahulikult ja normaalselt elada,» kirjutas Siim.
Lugejatele teeb samuti muret, et paljudes pangaautomaatides on väikseim väljavõetav kupüür 10-eurone, samas kui inimese huvi oleks saada 5-eurost.
Mitmed meie lugejad on kommentaarides vihjanud juba toimunud hinnatõusule mootorikütuse hinna ning ka väiksemate teiste kaupade osas.
«Sõitsin öösel külast koju ja vaatasin Statoilis bensiini hinda, mis oli 1.240 ja olen kurb, et palgad arvutatakse üks ühele, aga hindasi tõstetakse...midagi head see ei tähenda,» märkis Kaja.
«Minul isiklikult pole euro vastu mitte midagi, aga see toob palju segadust ja kindlasti ka esmatarbekaupade kallinemise. Paljud vaesematel inimestele tähendab euro tulek veelgi suuremat kriisi. Minul sujus eurodega maksmine väga hästi... Sain ka oma esimese 10 sendise. Kuigi siiani on siiski harjumatu, et hinnad tunduvad nii väikesed,» tõdes Liis.
«Mu esimene kulutus oli rongipilet Tapalt Tallinna. Kui eile Tapale sõites maksis pilet 45 krooni, siis täna tagasi tulles 2,88 eurot ehk 45,06 EEK. Kes senti ei korja see eurot ai saa. Niipalju siis kleepsudest rongis, et euro hinda ei tõsta,» märkis Andu.
IT-ekspert: eurole ülemineku õnnestumine selgub lõplikult alles kuu pärast.
Majandustarkvara tootja SAP AG Eesti esindust juhtiva Tiit Partsi sõnul näitavad aasta esimesed päevad kas ja kuidas ettevõtete operatiivsüsteemid on igapäevaseks äritegevuseks valmis, kuid lõplik tõde selgub kuu pärast, kui tehakse jaanuari kokkuvõtteid.
Partsi kinnitusel näitavad aasta esimesed päevad kaupmeeste ja teenusepakkujate süsteemides kätte kohad, mis ei tööta. «Teiste eurole üle läinud riikide praktikast selgub, et olenemata põhjalikust testimisest, esineb pea alati väiksemaid tõrkeid,» ütles Parts.
Eesti riigi ja suuremate kommertspankade valmidust on testitud juba kuid ja suure tõenäosusega märgatavaid probleeme ei esine. Pigem tuleb tema sõnul tõrkeid ette väiksematel kaupmeestel. «IT-firmadel pole kiired ajad veel läbi,» kinnitas Parts, lisades, et teiste riikide praktika näitab, et murelisi jätkub vähemalt järgmiseks pooleks aastaks.
Esimene suurem töölaine tuleb tema sõnutsi veebruari alguses, kui on vaja hakata jaanuari aruandeperioodi kokku võtma, kuid andmebaaside lähteandmetesse on konverteerimisega tekkinud vead.
Eesti riigi ja suuremate kommertspankade valmidust on testitud juba kuid ja suure tõenäosusega märgatavaid probleeme ei esine. Pigem tuleb tema sõnul tõrkeid ette väiksematel kaupmeestel. «IT-firmadel pole kiired ajad veel läbi,» kinnitas Parts, lisades, et teiste riikide praktika näitab, et murelisi jätkub vähemalt järgmiseks pooleks aastaks.
Esimene suurem töölaine tuleb tema sõnutsi veebruari alguses, kui on vaja hakata jaanuari aruandeperioodi kokku võtma, kuid andmebaaside lähteandmetesse on konverteerimisega tekkinud vead.
Välismeedia kajastab Eesti eurotsooniga liitumise plusse ja miinuseid.
Mitmed välisriikide uudisteagentuurid kirjutavad Eesti liitumisest eurotsooniga, tuues välja nii liitumise plusse kui ka kitsaskohti, vahendavad ERR Uudised.
Tänane Briti ajaleht Guardian kirjutab , et eurotsoonil on nii palju probleeme, et uustulnuka saabumisest ei tehta väga suurt numbrit, ehkki tavaolukorras oleks Euroopa Liit Eesti ühinemise üle kiidelnud.
Xinhua uudisteagentuur kirjutab, et Eesti ühinemine eurotsooniga ajal, mil selle seisukord on keeruline, saadab kogu maailmale tugeva sõnumi, et Euroopa Liidu riikides on tugev usk nii eurosse kui ka ELi integratsiooniprotsessi.
Sama portaali teises loos kirjutatakse, et Eesti on kogunud eurokriteeriumite täitmisega rahvusvahelist tunnustust, samas tuuakse välja Danske Banki peaanalüütiku Lars Christenseni arvamust, et euro kasutuselevõtt ei pruugi Eestile positiivse mõjuga olla.
Christenseni hinnangul ei muuda eurotsooni kuulumine eriti midagi, sest lühiajalist kasu sellest ei sünni, kuid tekib risk, et Eesti peab osalema nõrgema eelarvedistsipliiniga eurotsooni riikide abistamises.
Xinhua uudisteagentuur kirjutab, et Eesti ühinemine eurotsooniga ajal, mil selle seisukord on keeruline, saadab kogu maailmale tugeva sõnumi, et Euroopa Liidu riikides on tugev usk nii eurosse kui ka ELi integratsiooniprotsessi.
Sama portaali teises loos kirjutatakse, et Eesti on kogunud eurokriteeriumite täitmisega rahvusvahelist tunnustust, samas tuuakse välja Danske Banki peaanalüütiku Lars Christenseni arvamust, et euro kasutuselevõtt ei pruugi Eestile positiivse mõjuga olla.
Christenseni hinnangul ei muuda eurotsooni kuulumine eriti midagi, sest lühiajalist kasu sellest ei sünni, kuid tekib risk, et Eesti peab osalema nõrgema eelarvedistsipliiniga eurotsooni riikide abistamises.
Samost: möödunud perioodi võiks hakata kutsuma krooniajaks
Ajakirjanik Anvar Samost pakkus välja, et möödunud 18 aastat võiks hakata nimetama krooniajaks.
Samost avaldas arvamust, et 20 või 30 aasta pärast osatakse euro tulekuga lõppenud aastaid näha kui mingi suurema ajalooperioodi lõppu.
«See periood oleks 1992-2010 ja sugugi mitte sellepärast, et kroon oleks olnud mingi väga eriline Eesti majanduspoliitiline instrument – mingis mõttes on ta seda ka. Aga ma arvan, et euro on nüüd viimane suur eesmärk nendest, mida kõike me 1991. aasta augustis ei osanud endale veel ettegi kujutada, aga mis nüüd kõik on täitunud,» rääkis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Kroon oli ju suuresti sümbol. Mitte ainult selles mõttes, et ta oli Eesti riigi sümbol, vaid ta oli ka rahalises mõttes sümbol,» sõnas Samost.
«Seetõttu mul oleks väga hea meel, kui nii paarikümne aasta pärast seda perioodi 1992. aasta algusest, kui tekkis esimene stabiilne hetk, kuni 2010. aasta lõpuni, hakataks kutsuma näiteks krooniajaks,» pakkus Samost välja. Teiste näidetena tõi ta välja levinud väljendid «Esimese vabariigi aeg» ja «okupatsiooniaeg».
Ajakirjanik Kalle Muuli täpsustas, et 1992. aasta algul ei olnud eurot veel olemas, parimal juhul vaid arutelud selle ümber ning sellest Eesti vaevalt veel unistada oskas.
«See periood oleks 1992-2010 ja sugugi mitte sellepärast, et kroon oleks olnud mingi väga eriline Eesti majanduspoliitiline instrument – mingis mõttes on ta seda ka. Aga ma arvan, et euro on nüüd viimane suur eesmärk nendest, mida kõike me 1991. aasta augustis ei osanud endale veel ettegi kujutada, aga mis nüüd kõik on täitunud,» rääkis Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
«Kroon oli ju suuresti sümbol. Mitte ainult selles mõttes, et ta oli Eesti riigi sümbol, vaid ta oli ka rahalises mõttes sümbol,» sõnas Samost.
«Seetõttu mul oleks väga hea meel, kui nii paarikümne aasta pärast seda perioodi 1992. aasta algusest, kui tekkis esimene stabiilne hetk, kuni 2010. aasta lõpuni, hakataks kutsuma näiteks krooniajaks,» pakkus Samost välja. Teiste näidetena tõi ta välja levinud väljendid «Esimese vabariigi aeg» ja «okupatsiooniaeg».
Ajakirjanik Kalle Muuli täpsustas, et 1992. aasta algul ei olnud eurot veel olemas, parimal juhul vaid arutelud selle ümber ning sellest Eesti vaevalt veel unistada oskas.
Vaata, milline Eesti koondislane andis enim resultatiivseid sööte?
Eesti jalgpallikoondise eest andis sel aastal enim väravasööte paremkaitsja Enar Jääger, kes märkis end sellisesse statistikasse kahel korral.
- Eesti – Gruusia 1:2 (Eesti värava lõi Ats Purje Gert Kamsi söödust)
- Eesti – Soome 2:0 (Andres Oper lõi esimese värava Sander Puri söödust, teise värava lõi Sander Post Operi söödust)
- Eesti – Fääri saared 2:1 (Eesti esimese värava lõi Kaimar Saag Sander Posti söödst, teise värava lõi Raio Piroja Enar Jäägeri söödust)
- Eesti – Itaalia 1:2 (Sergei Zenjovi väravale küll keegi otseselt söötu ei andnud, kuid pall põrkas itaallaste väravavahist lahti pärast Konstantin Vassiljevi kauglööki)
- Eesti – Usbekistan 3:3 (Esimese värava lõi Ats Purje Tarmo Kingi söödust, teise Konstantin Vassiljev Aleksandr Dmitrijevi söödust ja kolmanda Vassiljev penaltist, mille oli teeninud Sander Post)
- Eesti – Serbia 3:1 (Esimse värava lõi Tarmo Kink Enar Jäägeri söödust, teise Konstantin Vassiljev Aleksandr Dmitrijevi löögist tagasipõrkunud pallist ja kolmanda Aleksandar Lukovic oma väravasse Ragnar Klavani pika palli järel)
- Eesti – Liechtenstein 1:1 (Ainus värav sündis Konstantin Vassiljevi penaltist, mille ta teenis ise)
Kokkuvõtlikult sai Enar Jääger ainsana kirja kaks resultatiivset söötu. Ühe söödu said kirja Tarmo Kink, Gert Kams, Sander Puri, Andres Oper, Sander Post ja Aleksandr Dmitrijev.
Nurmsalu püstitas Tehvandil uue mäerekordi
Täna Otepääl toimunud Eesti meistrivõistlustel suusahüpetes ja kahevõistluses riputati meistrikullad kaela Kaarel Nurmsalule ja Kail Pihole. Nurmsalu hüppas Tehvandi K-90 mäel uueks talviseks mäerekordiks 99,5 meetrit.
Suusahüppevõistluses tegi esimese vooru pikima hüppe kahevõistleja Nurmsalu. Hüppe pikkuses mõõdeti 99,5 meetrit ning see on ka uueks Tehvandi K90 talviseks mäerekordiks.
Teises vooorus mõõdeti Nurmsalu hüppe pikkuseks 96,0 meetrit ning 254,0 punktiga krooniti ta ka Eesti meistriks suusahüpetes.
Hõbemedali võitis 95,0 m ning 85,5 m hüpetega (228,5m) Kristjan Ilves Elva suusaklubist, Kolmandana lõpetas võistluse 215,5 punktiga ja 85,5 m ja 90,0 m hüpetega Võru Spordiklubi esindav Martti Nõmme.
Võistluse üks favoriite Illimar Pärn kukkus esimeses hüppel ja pidi võistluse pooleli jätma.
Kahevõistluse hüppevoorus kindlustasid endale murdmaarajale minekuks 12-sekundilise edumaa võrdse tulemuse 117,0 punktiga Aldo Leetoja (hüppe pikkus 92 m) SK Telemargist ja Otepää Spordiklubi esindaja Karl-August Tiirmaa (91,5 m).
Kolmandana lõpetas hüppevooru Han-Hendrik Piho SÜ Taevatähest.
Murdmaarajal näitasid oma head minekut vennad Kail ja Han-Hendrik Piho sõites välja päeva kaks kiiremat aega (28:14 ja 29:27) ning saavutades kokkuvõttes vastavalt Kail esimese ja Han-Hendrik kolmanda koha. Teisena lõpetas võistluse Karl-August Tiirmaa.
Kaarel Nurmsalu kerge külmetuse tõttu kahevõistlusest osa ei võtnud.
Teises vooorus mõõdeti Nurmsalu hüppe pikkuseks 96,0 meetrit ning 254,0 punktiga krooniti ta ka Eesti meistriks suusahüpetes.
Hõbemedali võitis 95,0 m ning 85,5 m hüpetega (228,5m) Kristjan Ilves Elva suusaklubist, Kolmandana lõpetas võistluse 215,5 punktiga ja 85,5 m ja 90,0 m hüpetega Võru Spordiklubi esindav Martti Nõmme.
Võistluse üks favoriite Illimar Pärn kukkus esimeses hüppel ja pidi võistluse pooleli jätma.
Kahevõistluse hüppevoorus kindlustasid endale murdmaarajale minekuks 12-sekundilise edumaa võrdse tulemuse 117,0 punktiga Aldo Leetoja (hüppe pikkus 92 m) SK Telemargist ja Otepää Spordiklubi esindaja Karl-August Tiirmaa (91,5 m).
Kolmandana lõpetas hüppevooru Han-Hendrik Piho SÜ Taevatähest.
Murdmaarajal näitasid oma head minekut vennad Kail ja Han-Hendrik Piho sõites välja päeva kaks kiiremat aega (28:14 ja 29:27) ning saavutades kokkuvõttes vastavalt Kail esimese ja Han-Hendrik kolmanda koha. Teisena lõpetas võistluse Karl-August Tiirmaa.
Kaarel Nurmsalu kerge külmetuse tõttu kahevõistlusest osa ei võtnud.
Nii ostjad kui müüjad püüavad eurodega harjuda
Uue aasta esimesed ostud sooritatakse veel suures osas kroonide eest, vahetusrahaks on aga enamasti eurod, millega nii ostjad kui müüjad püüavad harjuda.
Suuremates kauplustes euromünte vahetusrahaks jätkub ja kaardimaksed töötavad, kuid väikeäridel on keerulisem, sest neil pole piisavalt eurosid tagavaraks, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Aktuaalse kaameraga» vestelnud inimesed kasutasid nädalavahetusel poes veel kroone, kuid tunnistasid, et paralleelkäibeks mõeldud kaks nädalat on piisav aeg, et eurodega harjuda.
Kuulda on olnud ka juhtumitest, kus müüjad suhtusid umbusuga välismaistesse euromüntidesse, millel puudub Eesti sümboolika.
Tarbijakaitseameti teatel võivad kaupmehed kroonihindu suuremalt kui eurohindu näidata veebruari lõpuni, pärast seda peab suuremalt kuvama eurohinda.
«Aktuaalse kaameraga» vestelnud inimesed kasutasid nädalavahetusel poes veel kroone, kuid tunnistasid, et paralleelkäibeks mõeldud kaks nädalat on piisav aeg, et eurodega harjuda.
Kuulda on olnud ka juhtumitest, kus müüjad suhtusid umbusuga välismaistesse euromüntidesse, millel puudub Eesti sümboolika.
Tarbijakaitseameti teatel võivad kaupmehed kroonihindu suuremalt kui eurohindu näidata veebruari lõpuni, pärast seda peab suuremalt kuvama eurohinda.
Tellimine:
Postitused (Atom)